Trump võitis

Minu infomull ei näinud seda ette. Eelmine nädal rääkis Elisabeth Walentin, et Clinton kindlasti võidab. Eile Robert Reich pakatas lootusest. FB infovoost jooksis küll läbi, et Clinton on ka kahtlane, ja et vasakpoolsed ja progressiivid ei pruugi teda toetada, aga pigem kutsuti üles tema poolt hääletama, et vältida Trumpi võitu. Pühapäeval nähtud dokumentaalfilm selgitas natuke, et miks Hillary paljudele ameeriklastele vastuvõetamatu on, aga ega ka Trump vastuvõetavam ei tundunud. Paljude jaoks oli valik kahe ebameeldiva kandidaadi vahel, hääletati, et üks pool ei võidaks. Kolmandale parteile protestihääle andmine on valimissüsteemi tõttu mõttetu ja 2000. aastal osutus ka kontraproduktiivseks (Nader).

Hommikul oli esimene uudis, et Trump on võitnud. Üllatus. Skrollisin telefonis FB uudisvoogu allapoole ja lugesin pafiks löödud, murelike, pahaste inimeste kommentaare. Samasugune üllatus nagu Brexit paar kuud tagasi. Nii ei pidanud minema ju? Meelde tuli, et kui 16 aastat tagasi Gore Bushile kaotas ja mind poliitika veel ei huvitanud, siis klassiõde nuttis ajaloo tunni ajal suuri soolaseid pisaraid ja oli täitsa endast väljas. Peagi nägin ka FB-s pilte ja videosid nutvatest Clintoni toetajatest. Valimisstuudiosse oli kutsutud mustanahaline ameeriklanna, kes otse-eetris rääkis, et tal on raske uskuda, et Trump on president. Tema põskedel voolasid pisarad ja hääl oli nutune. Ameeriklanna ütles, et Trump on avalikult välja öelnud, et vihkab teda, vihkab moslemeid, vihkab latiinosid ja mitmeid teisi ühiskonnagruppe. Teiselt poolt võidukõnes rääkis Trump Ameerika ja ameeriklaste ühendamisest. Eks ta nautis oma võitu ja rahustas neid paljusid ameeriklasi, kellele tema võit ei meeldinud. Tahtis presidential olla. Oleks Clinton võitnud, oleks Trump midagi muud rääkinud.

Vasakpoolsete ja progressiivsete vaadetega inimeste jaoks jääb kriipima, et Trump kandideeris Clintoni ja mitte Sandersi vastu. Praegu olen näinud mitut pealkirja, et kui oleks olnud Bernie vs Trump, oleks Bernie võitnud. Ise arvan ka nii. See valimine oli establishment vs anti-establishment ja anti-establishment võitis. Kui DNC poleks Clintoni pukki upitamiseks Berniele kaikaid kodarasse visanud, oleks võinud teistmoodi minna. Inimesed oleks saanud hääletada lootuse ja decency poolt, Bernie oleks olnud suurepärane inimene kanaliseerima majanduslikku pitsitust ja ebakindlust tundvate inimeste muret, ängistust ja viha. Inimesed on neoliberaalsest globaliseerumisest väsinud ja tahavad midagi muud. Kahjuks seekord tähendas ‘midagi muud’ valimine demagoogi valimist. Kui Bernie oleks saanud Trumpiga debatte pidada ja laual/laval oleks olnud kaks anti-establishment alternatiivi (decency vs bigotry), siis võibolla oleks tulemus olnud midagi muud? Inimesed oleks näinud, et ei pea kartma Bernie stiilis demokraatlikku sotsialismi (sotsiaaldemokraatiat), et erinevalt Trumpist seisaks Bernie ka päriselt tavaliste tööinimeste huvide eest.

Donald Trump küll lubab umbmääraselt palju töökohti luua (umbes et I’m gonna be the greatest jobs-president ever ja it’s gonna be so great), aga tema strateegia oleks klassikaline trickle down ehk et tehkem miljardärid rikkamaks. Valus oli vaadata üht tema kampaaniakõnet, kus ta rääkis, et viib sisse suured maksulangetused, ja kuulda publikust heakskiitvaid entusiastlikke huilgeid. Inimesed ei taju, et lisaks väikestele summadele, mida nemad isiklikult säästavad, säästetakse rikkamates kihtides hoomamatuid miljoneid ja miljoneid. Ja maksulangetus tähendab muidugi ka, et valitsusele jääb toimimiseks ja toimetamiseks vähem raha ja kannatavad needsamad programmid, mida tavainimesed kasutavad.

Õudne on mõelda Trumpi presidendiks oleku potentsiaalselt pikaajalistele mõjudele Ülemkohtu kontekstis. Vabariiklased venitasid presidendivalimisteni, et Obama ei saaks Scalia asemele kohtunikku määrata. Nüüd jääb Trumpi hooleks määrata ametisse vähemalt 1 kohtunik, aga tõenäoliselt veelgi rohkem. Konservatiivsete vaadetega kohtunik, inimene, kes võib olla näiteks abordi ja geiabielude vastu (Pence VP-na on ka hirmutav). Reich rääkis eilses videos, et Clinton võidab ja Clintoni hooleks jääb määrata ametisse Ülemkohtu kohtunikud, kes lükkaksid ümber raha mõju poliitikas (Citizens United), aga nüüd on see kõik pie in the sky.

Kuhu edasi? Juba vaadatakse murelikult Prantsusmaa liginevate valimiste poole (Le Pen?) ja rahvahääletuste ootamatud tulemused (Brexit, Kolumbia, Trump) annavad muretsemiseks põhjust. Kujutan juba ette kutseid vasakpoolseid organiseeruma ja mobiliseeruma, aga ma ei näe kusagilt suurt üksmeelelainet tulemas, mis oleks võinud Berniega tulla. Ennustan, et Reich kutsub järgmises videos üles tegema koostööd, et leida 2020 valimisteks vääriline progressiivne kandidaat, kelle taga oleks ka suur rahvaliikumine. Kas tuleb millalgi võimule progressiivne anti-establishment (kellega ei lähe nagu Kreeka Syriza’ga)? Loodab nii. Aga nüüd tuleb 4 aastat ootamatuid uudiseid ja hämmingut ja nukrust ja facepalm hetki.

Oleksin ma õnnelikum kui võitja oleks olnud neocon neolib Hillary? Valik oligi kahe halva vahel, siis oleks siin teine hala.

Advertisements
Trump võitis

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s