Aspie’d ruulimas

Lugesin eile ühe aspie blogi. Seal olid laused: “I’ll be honest, there are a lot of “Asperger behaviors” which I really DON’T try to correct or focus on anymore most of the time simply because they’re not high-priority. I have to make choices because there are a lot of things to think about even in a simple interaction. There are also some “rules” of society that just seem so wrong or arbitrary that I don’t bother with them, though I really do try to be polite and not rude.”

Täna vaatasin dokumentaalfilmi sõnavabadusest ja pressivabadusest. Sealne lugu algas sellega, et Hulk Hogan kaebas Gawkeri-nimelise uudistesaidi kohtusse, kuna see oli levitanud filmiklippi sellest, kuidas Hogan ühe naisega seksis. Mingi hetk läks asi Gawkeri asutajate jaoks väga hulluks, kuna Hogani advokaat jättis ära ühe süüdistuse, mille tõttu kahjutasu/kohtukulud ei tulnuks enam veebilehe kindlustusfirmalt, vaid omanikelt. Ja jutt käis suurtest summadest. Tavainimese jaoks hoomamatutest miljonitest (vist oli üle saja miljoni). Absurdne, et neil need summad kusagilt võtta oleks olnud. Asja uurides selgus, et Hogani keissi oli segatud ka PayPali asutaja ja Facebooki juhtkonda kuuluv miljardär Peter Thiel, kelle kohta Gawker oli kunagi kirjutanud, et ta on oma seksuaalselt orientatsioonilt gei. Ja Thielile ei meeldinud, et ta niimoodi kapist välja toodi. Thiel tahtis Gawkerile kätte maksta ja kasutas selleks Hoganit. Maksis kinni tema kohtukulusid. Miljardäri jaoks oli oluline Gawkeri edasine eksisteerimine võimalikult võimatuks teha. Asi oli isiklik. Wikipedia andmeil pumpas ta erinevatesse Gawkeri vastastesse keissidesse 10 miljonit dollarit ja nimetas seda üheks oma suurimaks filantroopiliseks tegevuseks. Mida filmist Thieli kohta veel teada sai? Elab Silicon Valleys. Fännab Ayn Randi. On investeerinud projekti, mille käigus ehitataks libertaarseid saari, kus inimesed ei ela ühegi riigi kontrolli all. Huvitub pikaealisuse/surematuse teemadest. Andis inspiratsiooni seriaali “Silicon Valley” ühe tegelaskuju loomisel. Kui guugeldasin ‘Thiel asperger’, siis tuli ridamisi artikleid, kus miljardär aspergereid ja nende loomingulist mõtlemist kiidab. Et neurotüüpilised inimesed ei ole oma mõtlemises sama vabad asju teistmoodi tegema kui aspergerid ja et seetõttu on aspergerid Sillicon Valleys edukad.

Kas Thiel ise asperger on, seda ei tea. Võib olla. Tõenäoliselt on. Ja nagu ta isegi märkis, aspergerid on Räniorus edukad. Zuckerberg ja muud. Silicon Valley on õnnelikke aspie‘sid täis. Saavad tegelda oma kirega ja selle eest roppu moodi raha. Muudkui kiidetakse ja tunnustatakse. Ja sotsiaalne kohmakus ei loe, kui tegu on andeka progejaga. Eriti kui tegu on multimiljonärist/miljardärist andeka progejaga. Aga siin lähebki olemine natuke kõhedaks. Raha annab võimu ja suuremad võimalused. Võimalused maailma oma nägemuse järgi suunata. Kas kunagi varem on olnud olukorda, kus aspie‘del on nii palju võimu? Kuhu suunas maailm liigub, kui poliitikuid suunavad (annetuste kaudu) rikkad, aga suurema empaatiavõimeta inimesed? Zuckerberg näiteks ajab erakoolide asja. On annetanud (sadu?) miljoneid tšarterkoolide edendamisse ja selle eest ära teeninud leftie‘de kriitika. Üks miljardär annab miljoneid ja miljonite tavainimeste elukeskkond muutub. Eriti õõvastav olukorras, kus raha on poliitikas üha olulisem. Või kus miljardär võtab finantseerida enda jaoks olulisi kohtukeisse, olukorras, kus vastaspoolel selgelt ei ole piisavalt raha, et lõputult kohut käia. Kus miljardär sõdib endale mitte meeldiva meediaettevõtte vastu.

Tagasi tulles eilse tsitaadi juurde, “There are also some “rules” of society that just seem so wrong or arbitrary that I don’t bother with them” – aspie vaatenurk ühiskonna reeglitele. Worrisome. (Selles osas on tal muidugi õigus, et osad reeglid/tavad vajavad muutmist küll. Aga läbi ühiskondliku arutelu, mitte läbi nende ignoreerimise)

 

Aspie’d ruulimas

Palts ja asjade olemus

Tõnis Palts võttis sõna palgalõhe ja naiste tööle palkamise teemal. Ütles välja, et tema poolest pole võrdsemat ühiskonda oodata ja täitsa loogiline ja õige, et eelistatakse mehi.

“Tõlkides Mõisa Jürkat. Teil kandideerib perspektiivsele töökohale, mis nõuab teatud sisseelmise aega ja väljaõpet, kaks noort. Üks mees ja teine naine, siis te ju eelistate meest. Tal on raseduse tõttu töölt eemale jäämise tõenäosus oluliselt väiksem. Seega vastav uuesti kellegi väljaõpetmise kulu tegemise tõenäosus samuti väiksem. Või kui just naine ei küsi vähem palka. Naise ja mehe palga erinevus turumajanduses on loomulik ja kõrvaldamatu seni kuni mehed sünnitama ei hakka,” kirjutas Palts.

“Aga ettevõtja ei hakka mitte kunagi maksma õiglast palka. Ettevõtja maksab ikka õiget palka hinnates kõiki asjaolusid. Ma lihtsalt seletan asjade olemust. Skype personalijuht ütles erilise lolluse paar päeva tagasi. Nimelt ütles ta, et vanemapalk on kuritegu naiste vastu. Kuna naised pidid kaotama kolme aastaga suure osa oma tööjõu väärtusest. See kõlab umbes nii, et meie naistraktoristid peaksid tulema kohe järgmine päev tööle peale sünnitust, et nad ei kaotaks oma väärtust tööjõuna turul ja saaksid anda oma panuse sotsialistliku riigi ülesehitamisse,” kirjutas Palts.

Viimane lause on jälle sotsialismi demoniseerimine. Samas kas just mitte überkapitalistlikus USA-s ei ole nii, et naine 2 nädalat pärast sünnitust tagasi tööpostile läheb? Ja kas mitte USA-s ei ole nii, et vabariiklased tõttavad sedasama sotsialismi/kommunismi silti kleepima iga kord kui Bernie ja teised progressiivid nõuavad, et USA-sse võiks ka emapuhkuse tekitada (nagu mujal tsiviliseeritud maailmas). Ehk et iga kord kui midagi ei meeldi, saab hakata sildistama ja sotsialism on suurepärane negatiivsete konnotatsioonidega silt. Kohe tööle = sotsialism, puhkus = sotsialism.

Väljaütlemine: “ettevõtja ei hakka mitte kunagi maksma õiglast palka. Ettevõtja maksab ikka õiget palka hinnates kõiki asjaolusid” on lihtsalt kurb ja aus ja näitab, miks ühiskond on nii ebaõiglane. Sest eesotsas, otsustajate hulgas on palju Mõisa ja Paltsu sarnase mõtlemisega isekaid seksistlikke traditsionaliste, kes peavad suurt ebavõrdsust loomulikuks süsteemi osaks (“motiveerib pingutama” ja “vaesed vaesuses ise süüdi”) ja ei näe vajadust ühtsema, võrdsema ühiskonna järgi. Ja ei, see võrdsem ühiskond ei pea olema tingimata sotsialism, see võib täitsa vabalt olla ka praegusest ahnusepõhisest kapitalismist inimnäolisem ja kammitsetum kapitalismivariant. Aga minu poolest võib olla ka sotsialism USA demokraatlike sotsialistide mõttes, mis on väga erinev NL sotsialismist ja vist pigem sotsiaaldemokraatia. Et vabad mehed ja naised saaksid ennast arendada ja ühiskonda panustades oma unistuste poole pürgida ja inimeste vahelised lõhed ei oleks liiga suured.

Palts ja asjade olemus

Kas vaestel on mähkmeid vaja?

Sattusin rääkima ühe eduka 30ndates eluaastates eesti mehega. Programmeerija. Jutt läks sellele, et ta nägi Rootsis üleskutset koguda Ida-Euroopa riikidesse saatmiseks mähkmeid. Programmeerija jaoks oli tegu pseudoprobleemiga. Vähemalt Eestis polevat sellist abi vaja. Abivajajad saavat kindlasti abi kohalikest omavalitsustest. Ja pealegi… kas vaestel üldse on mähkmeid vaja? Marlimähkmetega saab ju ka hakkama… Tema vanemad tema puhul ju kasutasid marlimähkmeid ja täitsa elus on. Pluss veel see, et kaasaja ökoemmed ka kasutavad riidest mähkmeid, on keskkonnale parem.

Ehk siis null kaastunnet eesti vaeste vastu. Sest omavalitsused aitavad. Kui mähkmeid osta ei jaksa, siis suck it up, that’s life… Skandinaavia abistajad tegelevad mõttetute teemadega…

Keskkonna point on kohane. Olen ise ka mõelnud, et palju kasutatud mähkmeid kokku moodustavad mägede kaupa kasutatud mähkmeid (ökoemme mõtlemine?). Aga inimlik point kellegi valikuvabaduse piiratusest ja kaasaegsete mugavuste puudumisest ei ole Programmeerija jaoks oluline. Stress teadmisest, et oled liiga vaene, et oma lapsele mähkmeid osta. Kahju, et ma ei küsinud, et kas muude lastetarvikute (nt lastetoidu?) saatmine on õigustatud või mitte. (Teoreetiliselt saaks neid ka suure vajadusel korral kohalikust omavalitsusest?)

Kas vaestel on mähkmeid vaja?