Palts ja asjade olemus

Tõnis Palts võttis sõna palgalõhe ja naiste tööle palkamise teemal. Ütles välja, et tema poolest pole võrdsemat ühiskonda oodata ja täitsa loogiline ja õige, et eelistatakse mehi.

“Tõlkides Mõisa Jürkat. Teil kandideerib perspektiivsele töökohale, mis nõuab teatud sisseelmise aega ja väljaõpet, kaks noort. Üks mees ja teine naine, siis te ju eelistate meest. Tal on raseduse tõttu töölt eemale jäämise tõenäosus oluliselt väiksem. Seega vastav uuesti kellegi väljaõpetmise kulu tegemise tõenäosus samuti väiksem. Või kui just naine ei küsi vähem palka. Naise ja mehe palga erinevus turumajanduses on loomulik ja kõrvaldamatu seni kuni mehed sünnitama ei hakka,” kirjutas Palts.

“Aga ettevõtja ei hakka mitte kunagi maksma õiglast palka. Ettevõtja maksab ikka õiget palka hinnates kõiki asjaolusid. Ma lihtsalt seletan asjade olemust. Skype personalijuht ütles erilise lolluse paar päeva tagasi. Nimelt ütles ta, et vanemapalk on kuritegu naiste vastu. Kuna naised pidid kaotama kolme aastaga suure osa oma tööjõu väärtusest. See kõlab umbes nii, et meie naistraktoristid peaksid tulema kohe järgmine päev tööle peale sünnitust, et nad ei kaotaks oma väärtust tööjõuna turul ja saaksid anda oma panuse sotsialistliku riigi ülesehitamisse,” kirjutas Palts.

Viimane lause on jälle sotsialismi demoniseerimine. Samas kas just mitte überkapitalistlikus USA-s ei ole nii, et naine 2 nädalat pärast sünnitust tagasi tööpostile läheb? Ja kas mitte USA-s ei ole nii, et vabariiklased tõttavad sedasama sotsialismi/kommunismi silti kleepima iga kord kui Bernie ja teised progressiivid nõuavad, et USA-sse võiks ka emapuhkuse tekitada (nagu mujal tsiviliseeritud maailmas). Ehk et iga kord kui midagi ei meeldi, saab hakata sildistama ja sotsialism on suurepärane negatiivsete konnotatsioonidega silt. Kohe tööle = sotsialism, puhkus = sotsialism.

Väljaütlemine: “ettevõtja ei hakka mitte kunagi maksma õiglast palka. Ettevõtja maksab ikka õiget palka hinnates kõiki asjaolusid” on lihtsalt kurb ja aus ja näitab, miks ühiskond on nii ebaõiglane. Sest eesotsas, otsustajate hulgas on palju Mõisa ja Paltsu sarnase mõtlemisega isekaid seksistlikke traditsionaliste, kes peavad suurt ebavõrdsust loomulikuks süsteemi osaks (“motiveerib pingutama” ja “vaesed vaesuses ise süüdi”) ja ei näe vajadust ühtsema, võrdsema ühiskonna järgi. Ja ei, see võrdsem ühiskond ei pea olema tingimata sotsialism, see võib täitsa vabalt olla ka praegusest ahnusepõhisest kapitalismist inimnäolisem ja kammitsetum kapitalismivariant. Aga minu poolest võib olla ka sotsialism USA demokraatlike sotsialistide mõttes, mis on väga erinev NL sotsialismist ja vist pigem sotsiaaldemokraatia. Et vabad mehed ja naised saaksid ennast arendada ja ühiskonda panustades oma unistuste poole pürgida ja inimeste vahelised lõhed ei oleks liiga suured.

Advertisements
Palts ja asjade olemus

Tasuta keeleõpe on madalalt hinnatud kaup?

Jaak Madisson kirjutas Postimehes uuest valitsusest. Jõudis kirjutamisega integratsiooniküsimusteni. Kirjutas keeleõppest:

Peale õigusabi kakskeelseks muutmise on koalitsioonilepingus punkt, et riik hakkab kinni maksma kõigi Eesti kodakondsust taotlevate inimestele tasuta keelekursusi ning võimaldab neile keeleõppeks tasustatud õppepuhkust.

Eesmärk võib näida õilis, aga keeleõpe ja kodakondsuse saamine ei peaks olema nii madalalt hinnatud kaup. Eesti keele õppimine ei jää enamikul juhtudel raha, vaid tahtmise taha, ja ka kodakondsus pole midagi sellist, mille kallale peaks tasuta kaubaga ahvatlema. Eesti riigi huvides on kodanikud, kes püüdlevad kodakondsuse poole siirast soovist, mitte seepärast, et riik tegi kursused välja.

Kui kitsarinnaline saab inimene olla? Kas see ei peaks just eesmärk olema, et kõik Eestis elavad inimesed oskavad hästi eesti keelt? Kas see ei oleks nagu investeering inimestesse?

Kommentaarist kumab läbi mentaalsus, et inimene peab rabelema, ja et mingil juhul ei tohi teiste elu kergemaks teha. Nagu siiani on venekeelsete inimestega olnud. Et õppigu ise ja vaadaku ise, kuidas saavad. Ja kui ei saa, siis hea süüdistada. (Seda vanemate puhul. Nooremad saavad koolis õppida). Teatav annus riigi helduse vastasust ka. Või siis ei tohi riik olla helde etniliselt mitte-eestlaste vastu.

Minul on kahju, et Eestis pole varem tasuta keelekursusi olnud. Mäletan, et millalgi paar aastat tagasi oli Päevalehes artikkel, kus võrreldi keelekursuste hindasid eri riikides, ja Narvas olid kursused kallimad kui Berliinis. Ja Rootsis kõigile soovijaile tasuta. Artiklis rääkis keegi narvalanna, et kursused on tema jaoks liiga kallid ja seetõttu tema ei käi, ja Narvas polevat ka suuri praktikavõimalusi. Madisson süüdistaks teda, et ju siis ta ei taha piisavalt, on laisk.

Käies ise praegu keelekursustel, olen veendunud, et kursused kindlasti aitavad kaasa keele kiiremale ja efektiivsemale omandamisele. Kogenud õpetaja käe all õppides liigub inimene igal juhul kiiremini edasi kui ise omaette punnitades. Õpetaja juhib tähelepanu vigadele, parandab hääldust ja räägib kultuurist ja õppija saab harjutada ja küsida. Jah, ise võib ka vaadata ja lugeda ja äppe näppida, aga see ei ole sama. Võib 50 raamatut läbi lugeda, aga ikka suure aktsendiga rääkida, mida Madissoni sarnased siis ikkagi kritiseeriks. Ja Madisson võib-olla ei adu, kui raske on täiskasvanuna keelt õppida. Ei ole nii, et paar kuud oled riigis ja kuulad ja juba tuleb. (Kunagi 10 aastat tagasi olin naiivne ja uskusin, et keelekeskkonnas elades paari kuuga tuleb. Ja siis õppisin kogemusest, et ega see ikka nii ludinal ei lähe. Praegu on teine kogemus teise keelega ja keel tuleb pisitasa ja üldse mitte kiiresti). Julgen väita, et ikka mitu head aastat läheb enne kui soravus tuleb ja rääkida ja kirjutada oskad. Esmane vestlusoskus pooleteise aastaga, aga professionaalsed oskused võtavad ikka kauem aega. Inimesed on muidugi erinevad ka, kes õpib kiiremini, kes aeglasemalt. Tunnen üht Eesti naist, kes on siin 4 aastat elanud ja räägib kehvemini kui mina.

Aga Madisson tahab, et inimene siirast huvist Eesti keele vastu muudkui punnitaks ja punnitaks ise. Tõenäoliselt tahab ka, et ta ise ja kiiresti õpiks. Ja kui ei õpi, siis saab alati süüdistada stiilis ise 3 aastat elanud, aga ikka ei oska korralikult rääkida.

Ja miks keeleõpe peab olema kaup?

Tasuta keeleõpe on madalalt hinnatud kaup?

Kommentaarium tahab Trumpi

Eilses Päevalehes oli repliik Kus on Eesti Bernie Sanders. Minu arvates väga vajalik ja värskendav nupuke Eesti ajakirjanduses.

Tean, et kommentaare ei soovitata lugeda, ja öeldakse, et seal väga väike vähemus valab oma viha välja, aga vaatasin ikkagi. Kommentaarium ei taha mingit Berniet. Sotsiaalsest õiglusest pole sõnagi. Bernie mõtetesse pole süvenetud, ei teata, et Bernie seisab selle eest, et ka kirjutajatel enestel oleks parem elu. Suurema kindlustunde ja tavainimese võimaluste eest. Sotsialismi võrdsustatakse Nõukogude Liidu ja vägivallaga, seda halvustatakse ja kardetakse. Sotsialism = teiste kulul elamine. Ollakse hoopis rahvuslikult meelesatud ja kardetakse kooseluseadust ja immigratsiooni. See lõputu hirm, normatiivsus ja ebatolerantsus. Bernie asemel tahetakse Trumpi. Toon allpool välja mõned kommentaarid:

eesti-vajab-trumpieestile-trrumpeestile-trump

sanders-progressiivnesotsialiste-on-eestis-kull-ja-kull

Sellest ma ei saa jätkuvalt aru, kus need kommenteerijad kõiki neid Eesti vasakpoolseid ja sotsialiste näevad, keda “küll ja küll” on. Ma mõnesid tean, aga kuidas saab öelda, et “sanderseid on meil niigi kõik kohad täis”. Nõutuks teeb.

Kommentaarium tahab Trumpi

Kibe kommentaar

Postimehes oli artikkel USA valimistest ja FBs oli artikli alla kirjutatud kibe kommentaar:

inimesel-on-depressioon

Kommentaari autor elab Põlvamaal. Tundub, et tal on seal raske elu, ja antud kommentaar on tema jaoks võimalus oma valu ja viha välja elada. Kommentaaris on mitmeid õigekirjavigasid, ehk et inimese haridus on tõenäoliselt kasin. Näen, et inimene on mitmes mõttes haavatav – naine, elu ääremaal, puudulik õigekiri (või teoretiseerin üle?). Loen kommentaarist välja, et tema jaoks on Eesti riik julm ja elu on nagu piinakambris. Äkki ta vajab abi? Tundub, et tal on depressioon. Piinakambris elamine ei ole kerge.

Surnuaia pilt vastuseks kommentaarile “minge sinna, kus parem on! Head teed!”, on kõnekas. Inimese jaoks on väljapääs õudsast tegelikkusest surm. Väga sünge ja depressiivne lähenemine. “Abivalmis”, õigekirja oskav, aga passiivagressiivne soovitaja ei mõtle, et kuigi piirid on avatud, ei ole Eestist minemakolimine kõigi jaoks mõeldav. Et lahkumine nõuab ressursse, julgust, kontakte, võimet organiseerida omale uues kohas mingi töökoht ja eluase. Kui inimesel pole haridust (ja tõenäoliselt ka raha), ja tal on depressioon, siis vaevalt ta seda kõike suudab.

On tal juurdepääs psühholoogile? Eestis kipuvad abi vajavad inimesed oma muredega pahatihti üksi jääma. Kogu vastutus hakkamasaamise eest pannakse inimese enda peale ja kui ei saa hakkama, siis too bad. Seda suhtumist tundub esindavat ka kommenteerijaga dialoogi astuja, kes heidab ette kommenteerija suutmatust omandada “elementaarset kirjaoskust” ja tema vähest initsiatiivi ise parema elu poole püüelda (väga depressiivne omadus ju).

Miks see inimene kirjutada ei oska? Võibolla on ta düsleksik? Või katkes haridustee millegi tõttu? Mõlemal juhul vajaks ta ühiskonna toetust. Aga Eestis on nõrgemate toetamine lapsekingades ja juhuslik. Et kes kus kui palju abi ja toetust saab. Võibolla olen ülekohtune, aga tundub, et riiklik abisüsteem on puudulik ja entusiaste ei jätku igale poole. Samas usun ja loodan, et vaikselt läheb olukord Eestis paremaks. Ainult et see vaikne paranemine ei aita antud kommenteerijat tema hädas. Ja kahjuks on tõenäoline, et Eestis on palju üksi jäetud, vaeseid, kibestunud, õnnetuid inimesi, kes eduriigi kuvandi varju jäävad. Nähtamatud kannatajad. Viljakas pinnas demagoogidele. Kas tuleb praeguse trickle down loogika idealiseerimise asemele millalgi progressiivne vaade ühiskonna koostoimimisele? Või tuleb überrahvuslus? Viimase puhul ma ka ei tea, mida see lihtsa inimese murede lahendamise nimel ette võtaks.

 

 

Kibe kommentaar