Hea artikkel eestlaste tervisest

Taavi Tillmann kirjutas eelmisel nädalal Postimehes võimsa artikli riigi alkoholipoliitikast, rahvatervisest, nende vahelistest seostest ja uuest valitsusest. Lugema hakates ei oodanud artiklist midagi (pealkirja tõttu? “Taavi Tillmann: praeguse valitsuse tervishoiupoliitika teeb meist parimad haiguste ennetajad, aga arstiabi kättesaadavus langeb – pikk ja lohisev, tooni poolest ka süüdistav, pealkirja lõpus oleks nagu negatiivne raskus, mis pealkirja lugedes meelde jäeb. Pealkirja pannud mõni toimetaja? ), aga lugedes selgus, et väga hea artikkel on. Terav, loogiline, julge. Eesti kohta ja Postimehe kohta värskendavalt unapologetic, eriti kui arvestada, et kutsus üles suurendama riigi tegutsemist ja sekkumist, et rahvas oleks tervem, kainem ja elaks kauem. Respect ja kudos ja aplaus! Väga meeldis, kuidas pakiti lahti alkotootjate argumendid ja motiivid ja öeldi selgesõnaliselt, et alkotootjatel ei peaks seaduste tegemise juures mingit aktiivset suunavat kohta olema. Et kõige tähtsam on ikkagi terved inimesed. Et ümberjagamine on okei ja vajalik ja õige. Kahe käega nõus. Aitäh autorile!

Aga ühte asja tõlgendasin teisiti. Arstiabi rahastamisest kirjutades tsiteerib Tillmann Pevkurit:

Valitsus on lubanud lisaraha juurde leida ja ka opositsiooni sõnum viitab toetusele. Näiteks ütles Hanno Pevkur: «Aitama peame eelkõige neid, kes abi vajavad. Vaid nii tagame abivajajatele abi, mis neid ka tegelikult aitaks.» (EPL 13.12.2016). Mis sobiks selle eesmärgiga paremini kui aidata haigeid, keda riik saaks ravida?

Mulle tundub, et Tillmann võtab Pevkuri sõnasid natuke liiga optimistlikult ja heatahtlikult. Mina nii heatahtlikult ei võtaks. Mäletan, et mõned aastad tagasi, kui Pevkur oli sotsiaalminister, siis tundus ta nii pehme ja tore. Jäi mulje, et ta on kuidagi hoolivam kui tavareformierakondlane. Aga hiljutisi intervjuusid lugedes ta enam nii pehme ei tundu. Väljendub pehmelt, aga mõtted ei ole pehmed. Maailmavaade on täitsa tüüpilise reformierakondlase maailmavaade. Selle tsitaadi kontekst ei olnud arstiabi rahastamine, vaid üldise sotsiaalabi vajadusepõhiseks tegemine. Et need, kes suudavad ise hakkama saada, neile pole sotsiaaltoetusi ja abi vaja. Et abistada tuleks neid, kes ei saa ise hakkama. Ja teades Reformierakonda, siis abistada nii palju, et päris maha ei sureks, aga mitte liiga palju, sest muidu hakkab abistatavatel mugav ja harjuvad ära. Pevkuri lause oli suunatud universaalselt jagatava nn helikopteriraha vastu, mitte haigete ravimise poolt. Et neid, kellel abi vaja ei ole, ei pea aitama. Nemad saavad ise turult omale vajalikud teenused kätte. (Neile oleks vaja hoopis maksulangetusi, et innustada nende tublidust, ja et nad saaksid veel paremini valida, milliseid teenuseid nad tarbida tahavad?). Viimasel ajal on hoopis mitu korda silma jäänud, kuidas reformierakondlased erameditsiini eest seisavad. Küll järjekorrata arsti juurde saamine, küll meditsiiniturismi edendamine. Ebasolidaarne suhtumine. Ja kui Pevkuri juttu edasi lugeda, siis järgmises lõigus ta räägib e-riigi plussidest, et kuidas erinevate digitaliseeritud registrite kaudu saab näha, kes need abivajajad on (Pevkur: “Vajaduspõhised sotsiaaltoetuste väljamaksed on võimalik siduda olemasolevate andmebaaside infoga”). Teiselt poolt vaadates, kas nendest registritest on võimalik näha ka, kui palju kahju alkohol ühiskonnas tekitab? Ja kahju nähes, kas peab ikka soodustama inimeste valikut ennast kahjustada? Või teha enesekahjustamise raskemaks muutmise kaudu ühiskonnale tervikuna teene? Sest see säästab raha ja siis on inimesed tervemad ja õnnelikumad?

Ja veel üks minulik tähelepanek: artiklis ei mainitud tervisekindlustuseta inimesi. Oleks tahtnud neid ka seal näha.

 

Hea artikkel eestlaste tervisest