Kommentaarium tahab Trumpi

Eilses Päevalehes oli repliik Kus on Eesti Bernie Sanders. Minu arvates väga vajalik ja värskendav nupuke Eesti ajakirjanduses.

Tean, et kommentaare ei soovitata lugeda, ja öeldakse, et seal väga väike vähemus valab oma viha välja, aga vaatasin ikkagi. Kommentaarium ei taha mingit Berniet. Sotsiaalsest õiglusest pole sõnagi. Bernie mõtetesse pole süvenetud, ei teata, et Bernie seisab selle eest, et ka kirjutajatel enestel oleks parem elu. Suurema kindlustunde ja tavainimese võimaluste eest. Sotsialismi võrdsustatakse Nõukogude Liidu ja vägivallaga, seda halvustatakse ja kardetakse. Sotsialism = teiste kulul elamine. Ollakse hoopis rahvuslikult meelesatud ja kardetakse kooseluseadust ja immigratsiooni. See lõputu hirm, normatiivsus ja ebatolerantsus. Bernie asemel tahetakse Trumpi. Toon allpool välja mõned kommentaarid:

eesti-vajab-trumpieestile-trrumpeestile-trump

sanders-progressiivnesotsialiste-on-eestis-kull-ja-kull

Sellest ma ei saa jätkuvalt aru, kus need kommenteerijad kõiki neid Eesti vasakpoolseid ja sotsialiste näevad, keda “küll ja küll” on. Ma mõnesid tean, aga kuidas saab öelda, et “sanderseid on meil niigi kõik kohad täis”. Nõutuks teeb.

Kommentaarium tahab Trumpi

Kibe kommentaar

Postimehes oli artikkel USA valimistest ja FBs oli artikli alla kirjutatud kibe kommentaar:

inimesel-on-depressioon

Kommentaari autor elab Põlvamaal. Tundub, et tal on seal raske elu, ja antud kommentaar on tema jaoks võimalus oma valu ja viha välja elada. Kommentaaris on mitmeid õigekirjavigasid, ehk et inimese haridus on tõenäoliselt kasin. Näen, et inimene on mitmes mõttes haavatav – naine, elu ääremaal, puudulik õigekiri (või teoretiseerin üle?). Loen kommentaarist välja, et tema jaoks on Eesti riik julm ja elu on nagu piinakambris. Äkki ta vajab abi? Tundub, et tal on depressioon. Piinakambris elamine ei ole kerge.

Surnuaia pilt vastuseks kommentaarile “minge sinna, kus parem on! Head teed!”, on kõnekas. Inimese jaoks on väljapääs õudsast tegelikkusest surm. Väga sünge ja depressiivne lähenemine. “Abivalmis”, õigekirja oskav, aga passiivagressiivne soovitaja ei mõtle, et kuigi piirid on avatud, ei ole Eestist minemakolimine kõigi jaoks mõeldav. Et lahkumine nõuab ressursse, julgust, kontakte, võimet organiseerida omale uues kohas mingi töökoht ja eluase. Kui inimesel pole haridust (ja tõenäoliselt ka raha), ja tal on depressioon, siis vaevalt ta seda kõike suudab.

On tal juurdepääs psühholoogile? Eestis kipuvad abi vajavad inimesed oma muredega pahatihti üksi jääma. Kogu vastutus hakkamasaamise eest pannakse inimese enda peale ja kui ei saa hakkama, siis too bad. Seda suhtumist tundub esindavat ka kommenteerijaga dialoogi astuja, kes heidab ette kommenteerija suutmatust omandada “elementaarset kirjaoskust” ja tema vähest initsiatiivi ise parema elu poole püüelda (väga depressiivne omadus ju).

Miks see inimene kirjutada ei oska? Võibolla on ta düsleksik? Või katkes haridustee millegi tõttu? Mõlemal juhul vajaks ta ühiskonna toetust. Aga Eestis on nõrgemate toetamine lapsekingades ja juhuslik. Et kes kus kui palju abi ja toetust saab. Võibolla olen ülekohtune, aga tundub, et riiklik abisüsteem on puudulik ja entusiaste ei jätku igale poole. Samas usun ja loodan, et vaikselt läheb olukord Eestis paremaks. Ainult et see vaikne paranemine ei aita antud kommenteerijat tema hädas. Ja kahjuks on tõenäoline, et Eestis on palju üksi jäetud, vaeseid, kibestunud, õnnetuid inimesi, kes eduriigi kuvandi varju jäävad. Nähtamatud kannatajad. Viljakas pinnas demagoogidele. Kas tuleb praeguse trickle down loogika idealiseerimise asemele millalgi progressiivne vaade ühiskonna koostoimimisele? Või tuleb überrahvuslus? Viimase puhul ma ka ei tea, mida see lihtsa inimese murede lahendamise nimel ette võtaks.

 

 

Kibe kommentaar

Vabaduse hind

what-should-money-buy

Rootslase nali haakus Sandeli raamatuga “What Money Can’t Buy: The Moral Limits of Markets”. Nalja sisu samas näitab ajavaimu – asjad, mis varem ei olnud turul, on nüüd turul. Inimesed pärast mõningast ebamugavust karastuvad ja harjuvad mõttega, et seda ja toda saab raha eest osta. Ja õigustavad, et turg paneb asjad paika. Või siis on vaidlus, kus osadele on kõige turule toomine vastukarva ja teised õigustavad.

Õnneks on tegu naljaga, “I didn’t really think it through. It felt like a fun thing for my friends on Facebook: the feeling there was so gloomy I thought I could maybe take the problem on from another angle, with a lot of irony, and invite people to laugh a bit instead,” Hallén told The Local.

“Nah, the price is more of a reassurance that it can’t happen. An immense amount of money. At the same time I also tried to put a price on the ‘dream of freedom’ that we have in life here in Sweden.”

Vabaduse hind

Trump võitis: reaktsioone

Valik oleks pidanud olema Bernie ja Trumpi vahel:

berrrn

bern

clinton

(Viimase tviidi kustutas Jones hiljem ära; selgitas, et kiiruga kirjutatud ja mitte kõige paremini sõnastatud)

Mõned valimistulemused:

  • Progress on seiskunud                progress-on-seiskunud
  • Inimesed tahavad Kanadasse emigreeruda

desperate

  • Suur löök keskkonnale (Kusagilt lugesin, et Trumpil on muuseas finantshuvid Dakota Access pipeline’is. Teiseltpoolt kõigile meeldida tahtev ja wishy-washy Hillary on oma vaateid mitmetes punktides muutnud. Kuidas tema pro-business olek oleks mõjunud?) extinct
  • Kuidas sai selline predator presidendiks saada (feministid ei ole rahul)still-presidentcosmo-am-failed-wn

Elu läheb edasi, business as usual. Poliitikud tervitavad Trumpi:

life-goes-on-business-as-usual

Filosoofilisi mõtteid esile kutsuv postitus. Kuidas paremini üheskoos ühiskonnas elada? Kui demokraatia tulemusel sünnib ebaõiglus, siis mis saab edasi? (Ja jälle… Oleks Clinton võitnud, oleksid Trumpi pooldajad rahulolematud. Bernie puhul oleks die-hard parempoolsed ja enamus miljonäre õnnetud, kuigi Bernie ise oleks tahtnud minule õiglusena näiva õigluse nimel tööd teha)

kurb

Üleskutse tulevikuks: koostöö neoliberalismi seljatamiseks

nk-on-trump

Trump võitis: reaktsioone